Mitmekeelne koduleht – kas tasub ära või on hoolduspainajas?

· autor Andrei

Mitmekeelne koduleht kõlab alguses väga loogiliselt. Teed eesti keeles lehe valmis, lisad inglise keele kõrvale, võib-olla soome ka, ja ongi rohkem kliente käes. Paberil kena. Päriselus natuke segasem.

Mõne äri jaoks tasub see väga hästi ära. Mõne jaoks on see lihtsalt lisaaeg, lisakulu ja väike igakuine peavalu, mis hiilib ligi vaikselt. Algul ei pane tähelegi. Siis ühel päeval avastad, et eesti keeles on uus teenus olemas, aga inglise keeles vana hind, katkine nupp ja kontaktivorm, mis saadab kirju valesse kohta. Juhtub rohkem kui võiks arvata.

Niisiis – kas teha mitmekeelne leht või mitte? Lühike vastus: ainult siis, kui sul on selleks päris põhjus. Mitte sellepärast, et “äkki kunagi läheb vaja”.


Millal mitmekeelne leht on päriselt mõistlik

Kui su kliendid räägivad eri keeli, siis muidugi. Aga “eri keeled” ei tähenda automaatselt, et sul on vaja kogu leht kolme keelde tõlkida.

Näiteks Tallinna ilusalong, mille klientidest 70% on eestikeelsed ja 25% venekeelsed. Seal võib kahe keele lisamine olla väga mõistlik. Sama lugu majutusasutusega, mis püüab turiste, või käsitööbrändiga, mis müüb välismaale. Kui inimene ei saa su põhisisust aru, ta lihtsalt ei osta. Nii lihtne see ongi.

Aga kui sul on Tartu raamatupidamisbüroo ja kogu töö käib kohalike ettevõtetega eesti keeles, siis ingliskeelne täistõlge võib olla lihtsalt ilus lisand, mis ei too ühtegi päringut juurde. Olen seda näinud päris palju.

Hea rusikareegel on see: kui vähemalt 20-30% su reaalsest sihtgrupist tahab infot teises keeles, siis tasub teema tõsiselt lauale võtta.


Millal see on ülepingutamine

Ausalt, paljud väikeettevõtted teevad mitmekeelse lehe liiga vara. Leht ise pole veel paigas, teenuste sõnum on udune, SEO nullis, aga keeled pannakse külge, sest see tundub “professionaalne”.

Ei pruugi olla.

Kui su ühekeelne leht ei too veel päringuid, siis kahe- või kolmekeelne versioon ei päästa sind. Ta lihtsalt korrutab sama segadust mitmes keeles. Ja sa maksad selle eest rohkem.

Enne võiks üle vaadata, kas su põhileht ise töötab. Kas pealkirjad ütlevad kohe, mida sa teed? Kas teenuste lehed on arusaadavad? Kui see osa lonkab, loe näiteks seda artiklit esilehe pealkirjadest. Väga tihti on probleem seal, mitte keelte puudumises.


Mis mitmekeelse lehe juures päriselt keeruliseks läheb

Tõlge ise pole isegi kõige hullem osa. Hullem on see, et pärast tuleb kõike topelt või kolmekordselt hallata.

Iga uus teenus. Iga hinnamuutus. Iga kampaania. Iga blogipostitus. Iga SEO pealkiri. Iga nupu tekst.

Ja siis pluginad. Keelepluginad nagu WPML või TranslatePress teevad töö võimalikuks, aga mitte maagiliseks. Nad vajavad seadistust, testimist ja aeg-ajalt nokitsemist. Kui sul on WooCommerce’i pood, läheb asi veel põnevamaks – toodete variatsioonid, kategooriad, filtrid, e-kirjad, tarneinfo, maksetekstid. Kõik see peab eri keeltes loogiliselt kokku jooksma.

See ei tähenda, et asi on halb. Lihtsalt sa pead teadma, millele jah ütled.

  • Lihtne 5-leheline kahekeeelne koduleht – tavaliselt 1,5x kuni 2x rohkem sisu sisestust kui ühekeelsel lehel
  • Keskmine WooCommerce’i pood 40-60 tootega – tõlkimine võib võtta 10-25 lisatundi, sõltuvalt toodetest
  • Igakuine hooldus – rohkem uuendusi, rohkem kohti kus miski võib katki minna

Ja jah, mõnikord lõhub täiesti tavaline pluginauuendus just tõlkekihi ära, mitte lehe enda. Kui see stsenaarium tundub tuttav või natuke hirmus, siis siin on üks hea lugemine sellest, mis teha siis, kui uuendus lehe tuksi keerab.


Automaatne tõlge või päris tõlge?

See on koht, kus inimesed tahavad raha säästa. Arusaadav. Aga siin tasub olla ettevaatlik.

Automaatne tõlge on viimastel aastatel palju paremaks läinud. Lihtsa teenuslehe või blogi esimese mustandi jaoks täitsa okei. Aga “päris hea” ja “müüv” ei ole sama asi. Mitte kaugelt.

Näiteks kui sul on e-pood, kus müüd looduslikke küünlaid, siis automaattõlge võib panna “põlemisaeg” kuidagi kohmakalt või lausa valesti. Tehniliselt arusaadav, aga imelik. Usaldus saab väikse mõra sisse. Eriti väliskliendiga.

Minu soovitus on lihtne:

  1. Kasuta automaattõlget mustandi jaoks, kui eelarve on väike.
  2. Lase inimene vähemalt avaleht, teenuste lehed, checkouti tekstid ja tähtsad CTA-d üle vaadata.
  3. Ära tõlgi kõike korraga, kui sul pole vaja. Alusta sellest, mis toob päriselt tulu.

See hoiab kulud kontrolli all. Ja säästab sind tobedatest vigadest.


Mitmekeelne SEO – kas saad topelt nähtavust?

Mitte automaatselt. See on levinud arusaam, aga natuke naiivne.

Kui paned lehe inglise keelde, ei tähenda see veel, et hakkad kohe Google’is ingliskeelset liiklust saama. Ingliskeelne turg on palju tihedam. Sul on rohkem konkurente, rohkem sisu, rohkem ettevõtteid, kellel on suurem eelarve kui sinul. Alot suurem, ausalt.

Mitmekeelse SEO puhul tuleb mõelda eraldi märksõnadele igas keeles. Inimesed ei otsi asju sõna-sõnalt samamoodi. Eesti keeles “pulmafotograaf Tallinn”, inglise keeles pigem “wedding photographer in Tallinn”, soome keeles hoopis midagi muud. Ja otsingu kavatsus võib erineda ka.

Kui tahad eri keeltes päriselt nähtavust kasvatada, siis sellest üksi ei piisa, et teksti ära tõlgid. Siis läheb mängu SEO teenus, kus vaadatakse üle märksõnad, tehniline pool, lehe struktuur ja sisu igas keeles eraldi. See on juba päris töö, mitte linnuke kastis.


E-poe puhul läheb asi tõsisemaks

Koduleht on üks asi. E-pood teine loom.

Kui sul on kahekeeelne WooCommerce’i pood, peavad tõlgitud olema palju rohkemad detailid kui ainult tootenimed. Tarneviisid. Tagastustingimused. Laosõnumid. Kupongide tekstid. Kontokirjad. Mõnikord isegi arve andmed ja maksuloogika sõltuvalt turust.

Ja kui sa müüd välismaale, siis tuleb lisaks mõelda:

  • kas hinnad on samas valuutas või mitmes valuutas
  • kas tarneajad on eri riikides erinevad
  • kas klienditugi suudab teises keeles vastata
  • kas tagastuse info on juriidiliselt korrektne

See osa jääb tihti tahaplaanile. Tehakse ilus keelelüliti ära, aga pärast selgub, et ingliskeelne klient saab eestikeelse tellimuskinnituse. Pole just parim algus.

Kui sul on plaan müüa päriselt rohkem kui paar toodet väljapoole Eestit, siis mõistlik on ehitada asi kohe korralikult üles. Sellisel juhul vaata e-poe tegemise teenust, eriti kui mängus on WooCommerce, makselahendused ja laoseisud mitmes keeles. Hiljem ümber teha on tavaliselt kallim kui kohe õigesti teha.


Kuidas otsustada ilma üle mõtlemata

Siin on lihtne filter. Küsi endalt need neli asja:

1. Kas teiskeelne klient on päriselt olemas?
Mitte “võib-olla kunagi”. Päriselt olemas. Kirjutab sulle. Helistab. Küsib hinnapakkumist.

2. Kas sul on aega sisu uuendada mõlemas keeles?
Kui sa juba praegu ei jõua oma teenuselehte kord kvartalis uuendada, siis kahe keelega läheb asi ainult hullemaks.

3. Kas tõlge aitab müüa või lihtsalt näida suuremana?
Need ei ole sama asi.

4. Kas eelarve kannatab ära algse töö ja hilisema hoolduse?
Lihtne kahekeelne koduleht võib tähendada paarsada eurot lisatööd. Suurem e-pood võib lisada vabalt 500-1500 eurot või rohkem, sõltuvalt mahust ja tõlke kvaliteedist.

Kui vastad kolmele või neljale küsimusele “jah”, siis tasub edasi minna. Kui ainult ühele, siis ootaks.


Minu aus soovitus väikeettevõttele

Ära tee mitmekeelset lehte prestiiži pärast. Tee see siis, kui see aitab inimesel lihtsamini sinult osta, broneerida või ühendust võtta. See ongi kogu point.

Enamiku väikeste teenusäride jaoks piisab alguses ühest tugevast keelest. Hästi kirjutatud, kiire, arusaadav, mobiilis korras. Sellest on rohkem kasu kui kolmest poolikust keeleversioonist.

Aga kui sul on turistidele suunatud äri, piiriülene teenus või e-pood, mis tahab väljapoole Eestit müüa, siis jah – mitmekeelne leht võib end väga kenasti ära tasuda. Lihtsalt tee see teadlikult. Planeeri sisu, tõlge, hooldus ja SEO ette. Muidu muutub hea mõte üsna kiiresti hoolduspainajaks.

Ja seda valu pole sul vaja. Ausalt.

← Tagasi blogisse